teisipäev, aprill 11, 2006

Karujaht Läänemaal

Kord 90 aastate alguses kukkunud Noarootsi mehed Soomes purjus peaga kohalike jahimeeste ees kiitlema, et neil olla niipalju karusid, et ei saa ringigi pöörata- igal pool karud ees. Soome jahimehed hakanud siis huvi tundma, et kas lasta ka saab- no muidugi saab, kogu aeg saab... Kui mehed aga tagasi koju jõudsid, olnud varsti soomlased telefoni otsas:" Me nüüd tuleme sinna karujahile, kuhu te meid kutsusite..." Meestel vesi ahjus, sommidele lubatud sai, suhteid tuleb hoida, asi tuleb ära teha,kust aga mõmmik saada? Õnneks meenus ühele mehele, et Leningradis ju tsirkus- ning kus tsirkus, seal ka karud... Nii sõitiski kahe kasutatud videomaki eest omanikku vahetanud endine karvane tsirkuseartist Miša varsti veoauto kastis Läänemaa poole, vastu oma kurvale saatusele. Õnneks ei olnud tema tund veel tulnud...Paarisaja meetri kaugusel jahipukist, kus soome jäägrid näpp päästikul ja veri kõrvus kohisemas karu ilmumist ootasid, lasti Miša autokastist lahti ja aeti koleda kisa saatel soomlaste poole. Õnnetuseks märkas püsside ja oma huku poole galopeeriv segaduses mõmmik aga järsku postiljon Arvit, kes oma päevinäinud jalgratta seljas metsateel nähtavale ilmus. Aastatepikkune treening ei olnud luhta läinud- Miša konfiskeeris postiljonilt ratta ja ilmus kangestunud soomlaste laskesektorisse juba jalgratast vändates...
Edasisest on teada, et Miša veetis ilusa pensionipõlve mingi Poola rändtsirkuse koosseisus ning üks soome jahimeestest laskis ennast alles viiendaks päevaks veenda, et tal polnud deliirium.